rootslased armastavad väga Astrid Lindgreni :) eelmise loengu teemaks oli kultuur ning et tegemist on rahvusvahelistele tudengitele suunatud kursusega, siis oli peamiseks arutelu teemaks rahvusest, keelest, usundist, kliimast ja muust taolisest tulenevad kultuuri(de) erinevused.
täiesti ebarootslaslikult pidevalt !! naeratav õppejõud selgitas meile põhjamaise ühiskonna tagamaid ja iseärasusi ning soovitas kogu rootsi üpris märkimisväärsest kirjanduseklassikast läbi lugeda Pipi Pikksukka! raamatu, mis peegeldab väga hästi siinseid väärtushinnanguid, mida lastele siin kodus ja koolis väikesest peale õpetatakse. ning mille järgimist neilt siis ka täiskasvanuna oodatakse. ei ole vist eriline üllatus, et kogu sellest alates-hispaaniast-lõpetades-koreaga seltskonnast olin ma ainus, kes oli Pipist kuulnud. veelgi üllatavam väiksena ise seda ka lugenud. kas sina mäletad kõiki Pipi nimesid?
eelmise nädala vaieldamatult populaarseim üritus oli dinner. ma arvan et ühel suurimal õhtusöögil oli meid umbes 18 inimest nelja laua taga. kordamööda igaüks meie kirjust seltskonnast küpsetab midagi ilma igasuguste reegliteta ja nii on laual palju erinevaid maitseid.
dinnerite vahelduseks käisime reedel göteborgis. et õues oli piimasupi ilm vastikult külma tuulega, siis päeval jalutasime mööda poode. siin on hetkel allahindluste periood, ja siinsed allahindlused on oma nime väärilised. -70% ja sealt edasi on jube tavaline. ja vahel oi oi kui ahvatlev. õhtul olime seal aga rahvusvahelise filmifestivali avapeol. göteborgi filmifestival toimub juba 34.ndat korda ja on skandinaaviamaade suurim omataoliste seas. erinevatesse programmidesse on valitud mitmekülgne filmigalerii, millest tahaks kõigest osa saada. avapidu oli lahe, teemaga Red Western, äge seltskond, söök, jook, muusika, tants ja trall varajaste hommikutundideni...
täna on plaanis siinsete eestlastega taco`sid süüa ja vahelduseks eesti keeles juttu rääkida. ning õhtul peole minna. homseks on kalendris kaks dinnerit...ja ülehomseks jääb pakkimine ja kolimine...
Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eeframitütar Pikksukk
1/26/11
sööb apelsini ja loeb fashion forecastingut ja kirjutab blogi
raamatu soovitus- E. L. Brannon "fashion forecasting". lihtsalt väga hea kirjandus!
minu kevadsemester sai täna ametliku alguse esimese loenguga. scandinavian management on selle semestripoole esimene aine. first impression positiivne ja paljutõotav ning nagu sügissemestri ainedki, on ka selle kursuse läbimiseks vaja osaleda mitmes grupitöös.
rootsi ülikoolide süsteem tundubki olevat ülesehitatud eelkõige grupitöödele ning individuaalsetele ülesannetele, mille täitmiseks/teostamiseks juhendeid jagatakse väga napilt ja piiratult. kogu ülesande lahendus on sinu enda otsustada. sama mentaliteeti järgivad ka siinsed firmad. juhi poolset alluvate juhendamist on rootsi firmas minimaalselt. töötaja enda ülesandeks on välja mõelda, kuidas asjad töötavad ja mida täpsemalt ning kui palju peab tegema.
tekstiilikooli moedisainiosakonna tudengid puutusid eelmisel semestril sellega palju kokku, kui järjekordse disainiprojekti jagamisel anti üks üldine teema ja pea täielikult vabad käed. konsultatsiooni tundide tunnuslauseks paistis olevat midagi sellist et- if you feel you need to make some changes, feel free to do so, it`s all up to you...konstruktiivne kriitika.
võrreldes meie ülikooli(de)ga, tehakse eestis ikka kõik kolm korda ette puust ja punaseks. (muidugi õnnestub ka siis mõnel üliõpilasel ülesandest mitte aru saamine). juhendaja poolset selgitustööd on tavaliselt palju rohkem kui siin.
sellel semestril on mul õppekavas veel rootsi keele jätkukursus ning individual studies in business administration.
lähen nüüd oma raamatu juurde tagasi :)
minu kevadsemester sai täna ametliku alguse esimese loenguga. scandinavian management on selle semestripoole esimene aine. first impression positiivne ja paljutõotav ning nagu sügissemestri ainedki, on ka selle kursuse läbimiseks vaja osaleda mitmes grupitöös.
rootsi ülikoolide süsteem tundubki olevat ülesehitatud eelkõige grupitöödele ning individuaalsetele ülesannetele, mille täitmiseks/teostamiseks juhendeid jagatakse väga napilt ja piiratult. kogu ülesande lahendus on sinu enda otsustada. sama mentaliteeti järgivad ka siinsed firmad. juhi poolset alluvate juhendamist on rootsi firmas minimaalselt. töötaja enda ülesandeks on välja mõelda, kuidas asjad töötavad ja mida täpsemalt ning kui palju peab tegema.
tekstiilikooli moedisainiosakonna tudengid puutusid eelmisel semestril sellega palju kokku, kui järjekordse disainiprojekti jagamisel anti üks üldine teema ja pea täielikult vabad käed. konsultatsiooni tundide tunnuslauseks paistis olevat midagi sellist et- if you feel you need to make some changes, feel free to do so, it`s all up to you...konstruktiivne kriitika.
võrreldes meie ülikooli(de)ga, tehakse eestis ikka kõik kolm korda ette puust ja punaseks. (muidugi õnnestub ka siis mõnel üliõpilasel ülesandest mitte aru saamine). juhendaja poolset selgitustööd on tavaliselt palju rohkem kui siin.
sellel semestril on mul õppekavas veel rootsi keele jätkukursus ning individual studies in business administration.
lähen nüüd oma raamatu juurde tagasi :)
1/21/11
stairs. stairs. stairs.
täna hommikul silmi avades ei olnud ma eriti veendunud oma asukoha teadmises. uus voodi. uus kodu. jälle. ahaaa. jõudis kohale.
seekord olen ühikas, mis asub peaaegu linna keskmes. kool on siit jalutades umbes viie minuti kaugusel. lisaks rahvusvahelistele erasmus tudengitele elab siin majas ka palju rootsi tudengeid. rootsi keele harjutamiseks väga super.
majas on neli korrust. ühel korrusel on umbes 12 tuba. igal ühel siin on mõistliku suurusega tuba ja oma isiklik vannituba. köök ja elutoa moodi ruum asub aga maja esimesel korrusel ja on ühine kõigile u 36 maja asukale. niisiis...kuna minu tuba paikneb kolmandal korrusel, siis selleks, et hommikul putru teha, tuleb kolm korrust trepist alla minna. köögis on alati keegi oma kokakunsti oskusi katsetamas, ükskõik, mis hetkel sa sealt läbi ei lähe. ja vastavalt katsetaja võimekusele on õhus palju isuäratavaid või siis mitte-nii-isuäratavaid aroome.
jään siia umbes pooleteiseks nädalaks, jaanuari lõpuni.
see tundub olevat päris kena kodu võrreldes võib-olla sellega, kuhu ma veebruaris päriseks elama pean kolima. iroonia. käisime täna seal majas luuramas ja kui kõik inimesed jäävad samaks minu korrusel, siis miskit väga vaimustavat ei ole sealt oodata. Aga...et ma pole oma naabreid veel päriselt kohanud, siis ma ei ütle midagi ja jään parimat lootma. esimesel veebruaril näeb mis ja kes...
praeguseks lõpetan.
seekord olen ühikas, mis asub peaaegu linna keskmes. kool on siit jalutades umbes viie minuti kaugusel. lisaks rahvusvahelistele erasmus tudengitele elab siin majas ka palju rootsi tudengeid. rootsi keele harjutamiseks väga super.
majas on neli korrust. ühel korrusel on umbes 12 tuba. igal ühel siin on mõistliku suurusega tuba ja oma isiklik vannituba. köök ja elutoa moodi ruum asub aga maja esimesel korrusel ja on ühine kõigile u 36 maja asukale. niisiis...kuna minu tuba paikneb kolmandal korrusel, siis selleks, et hommikul putru teha, tuleb kolm korrust trepist alla minna. köögis on alati keegi oma kokakunsti oskusi katsetamas, ükskõik, mis hetkel sa sealt läbi ei lähe. ja vastavalt katsetaja võimekusele on õhus palju isuäratavaid või siis mitte-nii-isuäratavaid aroome.
jään siia umbes pooleteiseks nädalaks, jaanuari lõpuni.
see tundub olevat päris kena kodu võrreldes võib-olla sellega, kuhu ma veebruaris päriseks elama pean kolima. iroonia. käisime täna seal majas luuramas ja kui kõik inimesed jäävad samaks minu korrusel, siis miskit väga vaimustavat ei ole sealt oodata. Aga...et ma pole oma naabreid veel päriselt kohanud, siis ma ei ütle midagi ja jään parimat lootma. esimesel veebruaril näeb mis ja kes...
praeguseks lõpetan.
1/18/11
mis on kodu.kus on kodu.kus on kodukoht.
"welcome home"...humm....ma olen seda lauset päris palju viimasel ajal kuulnud. ma olen nüüd oma kolmandas kodus selle kuu jooksul. ülehomme pakin asjad rõõmsalt jälle kokku ja kolin neljandasse kohta. sinna jään paigale esialgsete plaanide (kuigi nendest ei tule tavaliselt midagi välja) järgi kuni esimese veebruarini. ja siis saan Oma Koju kolida. õigem oleks vist öelda Oma Tuppa.
ma olen väga õnnelik, et mul on kohti, kuhu minna. ükskõik millisel kellaajal, ükskõik millise ilmaga. tean, et mu ümber leidub uskumatult toredaid inimesi kodus Eestis, kellele saan ükskõik milles loota. on kirjeldamatult hea tunne, et nüüd on neid ka siin Boråses. Ja kõige lõpuks, neid inimesi leidub nüüd veel mitmes riigis üle kogu maailma, kes ootavad sind alati naeratusega.
mis teeb kodust kodu? neli seina ja katus? materiaalsed igapäevaselt nii olulised Asjad? inimesed? mu asjad on viimastel nädalatel olnud väga kaootiliselt erinevates kohtades aga hoolimata sellest, on igal pool olnud oma kodu tunne. kuigi jah, see kodutunne on igal pool väga erinev.
jaanuari alguses Eestis olles, oli kõik hea, kindel ja tuttav. esimese nädala siin elasin Karoliina juures, meie koduks oli ühe rootsi perekonna villa alumine korrus- köök, elutuba, vannituba, magamistoad- täiesti omaette elamine. "Meie kodu" tunne tekkis seal vist esimeste tundidega...juttu jätkus meil kahel tundideks, kui naersime, siis ikka pisarateni ja süüa tegime tavaliselt keset ööd...
praegu on koduks ühikas, kus ühel korrusel elab üheksa inimest, kellega siis tuleb kööki jagada. hoolimata sellest, et elukorraldus käib siin hoopis teisiti, on siin põnev ja huvitav elada. köögis on alati keegi uus või vana nägu, kellega süüa tehes maailma probleeme saab arutada. ja peod on kohe siinsamas- hea lihtne kohale ilmuda. igasugustes tingimustes elamisega saab hakkama- vaja vaid aega ja harjutamist.
viimane koht, kuhu kolin, on veel hoopis omapärase süsteemiga, aga sellest kirjutan järgmises kirjas.
"welcome home"...humm...i guess i have heard this expression quite many times now. right now i am in my third home during this month. wednesday i will be packing up my things again and moving to my fourth place. i have a plan (oh no, i have a bright idea) to stay there until the beginning of february. let`s see how this works out, cause usually my plans don`t go as planned. and then after living there, i can move to my Own Home.
I am so happy and lucky that i have places to go. doesn`t matter what time, i know there are people waiting for me. I know that i have people around me in homehome, in Estonia, to whom i can always count on with anything and everything. now i am happy that i have found some people here, in Borås, who are like that. and the best part is that i have those people also in many different countries all over the world.
like that, world suddenly seems to be very small.
what makes a home? 4 walls and a roof? all those material Things? people? right now my things are in so many different places and even though i don`t have them all the time with me, i have felt like home in all of those places i have lived during last few weeks. so it really doesn`t have anything to do with things. it`s all about people and this nice home feeling inside you. which yes of course, has been very different in each place.
In the beginning of january, in Estonia, things were good and safe and familiar. my first week back here living with Karoliina felt also like home. like Our home.
Right now in a studentroom, everyday life has a completely different form. sharing a kitchen with 9 people from my floor is quite different living situation as used to before. but in a way, it`s really great here also. you always meet somebody in the kitchen while cooking. and of course... all the partys are also here.
you can manage with very different living arrangements, it just takes some time to get used to it.
the last place where i will be living has a interestingly different living system, but this i will talk about in the next post.
hommikusöögiks sushi
eating sushi for breakfast one morning
chips. pizza. chocolate. cider.
sellele kooslusele ei ole vaja midagi lisada
our last night dinner. for packing this is excactly what we need
õhtusöök Pheobe ja Elliga:)
last dinner with Pheobe and Elli
Mina, Elli ja Pheobe
ma ei tea mitmes Viimane Pidu
saying goodbye to old people and welcome to new people
Karoliina ja mina
we finally got a picture of the two of us:)
1/10/11
pearl in a garbage can
süüa on hea. ja nii me siis otsustasimegi Karoliinaga laupäeva öösel kella kahe paiku crêpe teha. mitte prantsuse päraselt vaid hoopis soome-eesti moodi. vaniljekreemi ja maasikamoosiga. maitsesid mmm... mmmagusalt :)
täna...homme...ülehomme ei ole Boråses peaaegu mitte ühtegi tuttavat nägu. kummaline on linnas käia, sest tavaliselt kohtasid pea alati kuskil bussipeatuses või kassa järjekorras mõnda tuttavat. uued erasmuslased saabuvad selle nädala jooksul, esimene sissejuhatav päev koos on selle nädala neljapäeval.
uue aasta algusega algab ka siin kõik otsast peale. uued inimesed, loengud, peod, uus elukoht...
jaanuari kuu elamine on üpris kaootiline ja üldse mitte kindlaks tehtud praegu. kuni esimese veebruarini tuleb sõprade lahkusele loota, edasi saab püsivaks elukohaks aga tunnlandsgatani ühikas.
vaatame, mis sellest asjast välja tuleb.
ps: tervitused Meelikale. tunneme puudust. :)
täna...homme...ülehomme ei ole Boråses peaaegu mitte ühtegi tuttavat nägu. kummaline on linnas käia, sest tavaliselt kohtasid pea alati kuskil bussipeatuses või kassa järjekorras mõnda tuttavat. uued erasmuslased saabuvad selle nädala jooksul, esimene sissejuhatav päev koos on selle nädala neljapäeval.
uue aasta algusega algab ka siin kõik otsast peale. uued inimesed, loengud, peod, uus elukoht...
jaanuari kuu elamine on üpris kaootiline ja üldse mitte kindlaks tehtud praegu. kuni esimese veebruarini tuleb sõprade lahkusele loota, edasi saab püsivaks elukohaks aga tunnlandsgatani ühikas.
vaatame, mis sellest asjast välja tuleb.
ps: tervitused Meelikale. tunneme puudust. :)
Subscribe to:
Posts (Atom)